P-N 10-19
R-L 10-20

Viimsi keskkoolis

Viimsi Keskkool, Randvere tee 8
Reede, 21.september
Teadustoad gümnaasiumile

Millal?

Mis?

Kes?

Grupi suurus

Kus?


19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Robootika : Demonstreeritakse töötavaid roboteid. Näha saab nii kõndivat kui ka ringi viravaid masinaid, üks targem kui teine. Samuti saab oma kätega kohapeal valmis ehitada ka pisikese vilkuva elektroonikaskeemi.

Rain Ellermaa

Tallinna Tehnikaülikool

20

C-210

19.15 – 20.45

 

Kaugus ja selle uurimine :Uurime, millal lühim tee kahe punkti vahel pole sirge, millal ringjoon pole ümmargune ja mis on sellel kõigel pistmist malelaua ja Manhattaniga.

Paul Tammo

Tartu Ülikool

20

C-208

19.15 – 20.45

Kolm lugu vetikatest : Müstiliselt kaunid, ent ometi enamusele meist hoomamatud oma mikroskoopiliste mõõtmete tõttu -- need on mikrovetikad, kelle olulisust meie biosfääri kujunemisloos ja isegi meie endi olemasolus on võimatu üle hinnata. Ettekande esimene pool üritab anda aimu sellest, kes või mis on tegelikult vetikad, kust neid leiab, millised nad on, millist rolli on nad mänginud elu arengus siin planeedil, millistes protsessides on neil oma sõna kaasa öelda tänapäevalgi, läbi kolme lühikese loo. Ettekande teine pool keskendub juba kitsamalt Läänemerele - lugu sellest, kuidas kahe vetikarühma omavaheline jõukatsumine võib mõjutada Läänemere keskkonnaseisundit ning kuidas see kõik on omakorda seotud kliima soojenemisega.

Riina Klais

Tartu Ülikool

20

C-214

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Geenivaramu :Millest me oleme tehtud? Genoom – mis see veel on? Geenivaramu ülesanded ja tulevik.

Annely Allik

Tartu Ülikool

20

C-222

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Tabletid ja nende saatus organismis : Aastasadu, kui mitte aastatuhandeid, on apteekrite tööks olnud pulbrite ja lahuste kokkusegamine. See on täpsust nõudev, kuid tehniliselt üsna lihtne töö. Ravimite kokkupressimine tablettideks on vaid 170 aastat vana meetod ja põhijoontes toimub tablettide tootmine 21. sajandil samamoodi nagu see oli sajand tagasi. Siiski on viimase kolmekümne aastaga toimunud oluline muutus (abi-) ainete loetelus, milledest tänapäevaseid tablette valmistatakse. Kaks väliselt üsna sarnast ja samas annuses sama raviainet sisaldavat tabletti võivad organismis avaldada erineva tugevusega ravitoimet. Miks nii? Tuleb välja, et esmapilgul lihtne tabletitootmine on keeruline teadus, mille põhitõdesid ei tohi eirata.

Vallo Matto

Tartu Ülikool

20

C-229

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Viimsi suusanõlva projekteerimine ja makett : Ülevaade suusanõlva projekteerimisest, vajalike tööde kirjeldus ning praktikas suusanõlva maketi koostamine (väikestes rühmades)

Silja Vendla

Tallinna Tehnikaülikool

20

C-302

 

Teadustoad alg- ja põhikoolile

 

Millal?

Mis?

Kes?

Grupi suurus

Kus?

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Georadar Sir – 3000: Georadar töötab põhimõttelt samamoodi nagu politsei kiiruse mõõtmise radar. Radar kiirgab välja elektromagnet laineid ja võtab vastu peegeldunud signaali. Signaal levib erinevates keskkondades erineva kiirusega ja seetõttu on võimalik eristada erinevaid maapinnaaluseid settekihte, leida võõrobjekte (vanad müürid, suured kivid, kaablid, veetorud, kaevanduskäigud, matmiskohad, jms.). Mis kõige tähtsam, töö saab tehtud keskkonnasõbralikult ilma objekti kahjustamata. Teadustoas on võimalik tutvuda georadari tööpõhimõttega ja teha välikatsetusi.

Hannes Tõnisson,

Kaarel Orviku

Tallinna Ülikool

20

C-204

19.15 – 20.45

Helivibratsioonid, kassinurr ja tervis :Teadlaste tähelepanu on köitnud kaslastele omane ainulaadne helifenomen – nurrumine, madalsageduslike helivõngete genereerimine. Kuna kassinurr on kestnud läbi suure arvu kassipõlvkondade, peab selle jätkuval eksistentsil olema evolutsioonile vastupidav funktsioon. Uurijad usuvad, et eneseravi võib olla see põhjus, miks nurrumine pole kadunud evolutsiooni minevikku. Missugustele tulemustele teadlased aga uurimustes on jõudnud, selgub teadustoas.

Teadustoa eesmärgiks on anda huvilistele põgusaid teadmisi madalsageduslike helivibratsioonide raviomadustest ja pakkuda võimalust kogeda helivõngete psühhofüsioloogilisi toimeid vibroakustilise teraapia ja teraapilise hääletöö kombineeritud võtete läbi.

Ivar Vinkel, Eve Lukk, Kaia Laurik-Sarapson

10

B-216

20.15 – 21.00

21.15 – 22.00

Lihtsalt elektrist ja magnetist : Teadustoas tutvustatakse magnetite ja elektromagnetite ehitust ja tööpõhimõtet. Teadustoas meisterdatakse elektriline jalgrattakell.

Lauri Kütt, Ants Kallaste, Helar Niilo, Toomas Vaimann

Tallinna Tehnikaülikool

20

C-231

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Kuidas lehm piima toodab?: Teadustoa eesmärk on läbi teoreetilise teadmiste (ka videod, slaidid) ning praktiliste tegevuste selgitada lehma „keerukat“ ainevahetussüsteemi ning piima produtseerimise protsessi. Lisaks antakse põnevaid näpunäiteid piima kui toiduaine kasutamise kohta.

Marko Kass

Eesti Maaülikool

20

C-241

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Kohupiima saab ka ise valmistada : Teadustoas teostatakse valkude kalgendamise katse katseklaasis happe ja temperatuuri toimel. Kuidas tehakse tööstuslikult kohupiima? Kuidas kodusel viisil? Mängitakse ka kohupiimatehnoloogiat tutvustavat mängu.

Kai Kaidma, Leanell Kungla

Eesti Maaülikool

20

C-231

19.15 - 20.00

20.15 – 21.00

Kuidas teha lihtsat võid?: Teadustoas räägitakse, kuidas valmistatakse võid. Mis protsessid toimuvad piimaga ja millest piim koosneb?

Sirje Pajumägi, Liis Lutter

Eesti Maaülikool

20

C-239

19.15 – 20.00

20.15 – 21.00

Puu aastarõngad on metsa peegliks : Kuidas kasvavad puud ja kuidas mõjutab keskkond nende kasvu? Kuidas uuritakse puude abil ajalugu? Proovime leida puu vanust, mõõdame metsa ja uurime metsloomade hambaid.

Kristi Teppo

Eesti Maaülikool

20

C-223

19.15 – 20.00

Kaugus ja selle uurimine : Tule tutvu kauguste maailmaga. Mõõdame erinevaid kaugusi: linnulennult, kuninglikku kaugust, Manhattani kaugust. Kauguste maailm on kirjum kui esmapilgul arvata võiks. Kas sina oskad leida õiget tee pikkust!

Marje Johanson

Tartu Ülikool

20

C-245

20.15 – 21.00

Geomeetriliste kujundite kirev maailm : Kuidas panna kolmnurk justkui õhus hõljuma? Mis saab siis kui Möbiuse leht ühelt poolt ära värvida? Kas Keini pudel on ikka pudel? Ehk tutvume geomeetriliste kujundite kireva maailmaga.

Marje Johanson

Tartu Ülikool

20

C-245