10. veebruaril kell 18 Vilde lokaalis (talveaias) Jaak Kikas ja Ulrich Krohs.*

Mõnikümmend aastat tagasi, esitades loengusarja Dublini ülikoolis, küsis Austria füüsik Erwin Schrödinger julge küsimuse "Mis on elu?" ning avaldas mõne aasta pärast samateemalise raamatu. Nendes loengutes võrdles ta elu ja elu nähtusi mitteperioodilise kristalliga, järgides Austria traditsiooni elu eripärade põhjendamisel. Schrödingeri raamatust sai kohe bestseller. On räägitud et sellest teosest sai inspiratsiooni bioloogiaga tegelemiseks ka üks DNA struktuuri kirjeldajatest, James Watson. Siiski ei vastanud see raamat pealkirjas esitatud küsimusele.

Teaduskohvikus otsivad uusi lähenemisi sellele vanale küsimusele füüsik Jaak Kikas Tartust ning filosoof Urich Krohs Saksamaalt, puudutades järgmisi teemasid:

- Kui tehniline süsteem, nt. arvuti, suudab simuleerida elu (A-elu), kas see tähendab, et see on üks elu vorme?
- Kui on olemas erinevus loodusliku organismi (B-elu) ja arvutmängu (A-elu) vahel, milline see erinevus on? Kas neil on erinevad funktsioonid?
- Mida tähendab see kui me räägime organismide funktsioonidest ja (biokeemilistest) masinatest?

Loeng algab 18.00 Vilde lokaalis (talveaias). Kõik huvilised on teretulnud.

Professor Ulrich Krohs alustas õpinguid biokeemia alal Tübingeni Ülikoolis ning sai diplomi 1989. aastal. Samal ajal õppis ta ka filosoofiat Aacheni Tehnika Kõrgkoolis, kus sai doktorikraadi 1994. aastal. Edasi töötas ta Hamburgi Ülikooli filosoofiaosakonnas, keskendudes uurimistöös Platonile, modaalloogika teooriale ning eluteaduste filosoofiale. Aastal 2004 sai ta habilitatsiooni ning uurimistoetuse tööks Konrad Lorenzi instituudis Altenbergis, Austrias. Ühtlasi oli ta ka Viini Ülikooli külalisprofessor. Aastal 2008 kutsus USA Pittsburghi Ülikooli teadusfilosoofia keskus ta külalisuurijaks. Aastast 2009 töötab ta Bielefeldi Ülikooli filosoofia instituudis.

Professor Jaak Kikas, Füüsika Instituudi materjaliteaduste osakonna juhataja, omandas Eesti TA doktorikraadi tahkiste füüsikas 1979. a. Tema teadustöö hõlmab optilise kõrgresolutsiooniga spektroskoopia korrastamata kuivainete (klaaside, polümeeride, molekulaarsete süsteemide, jne), foto-indutseeritud muutusi tahkistes ja nende rakendused. Viimastel aastatel on professor kikas olnud huvitatud eelkõige nanomaailmast, mis pakub huvitavaid väljundeid biomeditsiinis ja füüsikas.

Loeng toimub sarjas “Elupilte kujutades”, mida korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu teaduskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Teaduskohvik on inglise keeles.