Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioonid on Tartu AHHAA külastajatele avatud olnud juba kaks nädalat. Selle aja jooksul on huvilisi haruldaste kogudeni

jõudnud nii meilt kui ka mujalt. Kõige kaugemad külalised on siia sattunud lausa maailma teiselt poolelt - Argentinast.

Võrreldes eelnevate asukohtadega vanas anatoomikumis ja Eesti Spordimuuseumis on näitusele tulnud gruppe AHHAAs mõnevõrra raskem juhtida, leiab näituse projektijuht Maie Toomsalu. Seda eelkõige seetõttu, et meditsiinikogud paiknevad kohe keskuse ühe populaarseima eksponaadi, trossil sõitva jalgratta kõrval. Kui keegi näiteks rattal üle tehnoloogiasaali liugleb, tekitab see näituse külastajates parajal hulgal elevust.

See ei tähenda muidugi, et August Rauberi poolt 1890. aastal alustatud kogud külastajatelt vähe tähelepanu saaksid. Toomsalu räägib, et lisaks noorematele huvilistele (kellest suure osa moodustavad AHHAAd külastavad kooligrupid), on näitus väga populaarne ka täiskasvanute seas. Tihti juhtub, et samal ajal, kui lapsed AHHAA kolmes näitusesaalis lustivad, uurivad nende vanemad hoopis keskendunult meditsiinikollektsiooni. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist ongi rohkem täiskasvanutele mõeldud eksponaatidega, mis lapsi hirmutada võiksid. On see ka päriselt nii?

“Pigem on nii, et vanemad just tahavad, et ka lapsed näitusest osa saaksid. Koos uuritakse erinevaid eksponaate ja jagatakse lastele selgitusi, mis põhjusel veidrana tunduvad eksponaadid sellised on,“ vastab Toomsalu. Lisaks saavad külastajad temalt vajadusel alati täiendavat infot ning keerulisemate küsimuste korral saab abi ka ülikooli patoloogia- ja anatoomiaõppejõududelt. Vastavalt külastajate vanusele on võimalik muuta ka formaati, kuidas näitust tutvustatakse - väiksematele tehakse seda näiteks anatoomiateemalise töötoa vormis.

Lisaks sellele, et Rauberi poolt asutatud anatoomiamuuseum oli esimene omataoline Eestis ja lähiümbruses, leiavad paljud külastajad, et tegemist on ka tänapäeval küllaltki ainulaadse ettevõtmisega. Eriti on seda meelt väliskülalised, kelle sõnul on mujal maailmas sellised kollektsioonid pigem kliinikute valduses ja neid kasutatakse eelkõige õppe- ja teadustöö eesmärgil. Avalikkuse ette jõuavad meditsiinianomaaliad pigem harva ning see tekitab inimestes näituse vastu täiendavat huvi.

Toomsalu ütleb, et kui esialgu võibki näitus vaatajates vastakaid tundeid tekitada, siis Rauberi mumifitseeringuteni jõudes leitakse, et inimene on tegelikult ilus ja imetletakse inimorganismi toimimispõhimõtete keerukust. Individuaalsed erinevused inimeste vahel võivad olla tingitud juba väiksematestki detailidest. „Siinkohal rõhutamegi, et eripärad on igati normaalne nähtus ja inimesed ongi erinevad.“

Üks praeguse näitusepinna positiivsetest eripäradest on Toomsalu arvates see, et fookus on rohkem näitusel endal. „Kui me vanas anatoomikumis tegutsesime, oli asukoht ise inimeste jaoks juba nii intrigeeriv, et paljud külastajad tulidki spetsiaalselt majaga tutvuma.“ Algselt TÜ Füüsika Instituudis tegutsenud Toomsalu tutvus anatoomikumi tööga esmakordselt 1980ndatel tänu professor Allikmetsale. Arstiteaduskonna töö anatoomikumis ja inimese uurimine vaimustasid Toomsalu sedavõrd, et lisaks meditsiinikollektsioonide projektijuhi tööle on ta avaldanud raamatu „Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid“.

Näitus kasvab pidevalt ja jõudsalt. Tänasest saab lisaks Rauberi ja tema kolleegide põhjaliku töö tulemusena kogunenud eksponaatidele uudistada ka Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonna poolt korraldatud terviseteemaliste plakatite konkursile esitatud töid. Temaatiliselt saab konkursitööd jagada kaheks - 8.-9. klasside õpilaste plakatid keskenduvad küsimusele, kuidas olla sõltumatu ning 10.-11. klasside tööd sugulisel teel levivate haiguste ennetamisele.

Lisaks tavakülastajatele võib meditsiininäitusel tulevikus kohata ka Tartu Ülikooli arstitudengeid, kes kolmandal kursusel toimuva patoloogialoengu käigus AHHAAs makropreparaatide-alastes praktikumides osalema hakkavad.

Kuidas on sujunud koostöö AHHAAga? Toomsalu kiidab giidide osavõtlikkust ja suurt huvi kollektsioonide vastu ja leiab, et sisseelamine on sujunud ladusalt. Alates märtsist hakatakse koos töötama ka AHHAA ohutusteemalise üritustesarja raames: pommi- ja päästepäeval osalejatele hakatakse tutvustama elektrišokiaparaadi toimimist ja demonstreeritakse, kuidas selle abil elustamist läbi viia.

TÜ meditsiinikollektsioonid asuvad Tartu AHHAA tehnoloogiasaali 2. rõdul ning neid pääseb uudistama AHHAA majapiletiga. Alates 5. klassist on huvilistelvõimalik tellida tasuta ühetunniseid näitust tutvustavaid ekskursioone koos asjatundliku giidiga. Ekskursioonid toimuvad kolmapäevast pühapäevani (vaid ettetellimisel).

Loe Tartu Postimehest, kuidas TÜ arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonid AHHAAsse jõudsid.