Tiigrihüppe Sihtasutus korraldas Tallinna lauluväljakul ideelaada, kuhu oli oodatud ka teaduskeskus AHHAA oma väljapaneku ning teadusteatriga.

Tartust Tallinnasse

AHHAA inimestele kohaselt otsustasime ka selle ettevõtmisega seoses viia läbi eksperimendi ja siirdusime ideelaadale elektriautoga. Meie sõit meenutas pisut Münchauseni lugu, sest kaasa tuli võtta mõned gaasiballoonid ja hulgaliselt laborivarustust teaduskatsete tarvis. Seega oli auto täislastis ja teadmine, et pagasiks on sellised keemilised ühendid, mis omavahel reageerides teevad paraja paugu, manitses meid vägagi alalhoidlikekks liiklejateks.

Koos kolme laadimispeatusega kulus sõiduks kokku 3,5 tundi. Tõenäoliselt tunnevad teisedki elektriauto kasutajad, kes pika reisi ette võtavad, puudust laadijast Mäeküla ja Kose vahel. Optimaalne laadimisjaamade vahe Tartu-Tallinna maantee ääres oleks umbes 60 kilomeetrit. Sellisel juhul piisaks vähemalt suvisel ajal kahest laadimiskorrast ja sõiduaeg lüheneks ca 10 minutit.

Elektriauto head omadused

Reis osutus üllatavalt mugavaks. Elektriauto hääletu kulgemine on äärmiselt mõnus ja ei kiiruse ega kiirenduse osas saa sõidukile midagi ette heita. Ainuke asi, mida tuleb võrreldes sisepõlemismootoriga autoga teisiti teha, on aja planeerimine. Oleme harjunud läbima Tartu ja Tallinna vahelise distantsi ligikaudu 2 tunni 20 minutiga ja ühe hooga. Elektriautoga pikka maad sõites on vahepeatused laadimiseks hädavajalikud. Aga seda saab vaadata ka heast küljest: jala- ja seljasirutus on garanteeritud ning seetõttu säästame ennast pikaajalisest sundasendis viibimisest.

Linnasõidul võib elektriautot ainult kiita. Tipptunni ummikutes on elektriauto ülimugav, hääletu ja heitgaase mittetootev abimees. Elektrikulu on pikkades seisakutes minimaalne.

Üllatav ekspositsioon

Ideelaadale jõudes paigutasime auto laululava alumisele korrusele. AHHAA-efekti tekitas jällegi see, et auto elektrimootor võib töötada, kuid kuulda ja tunda ei ole midagi. Niimoodi

käivitasime auto päeva jooksul korduvalt ja uudistajaid jagus veel ja veel.

Kuid auto oli vaid üks osa meie ideelaada ekspositsioonist. Oranžid kitlid meelitasid päeva jooksul ürituse külastajaid mitmesuguseid katseid vaatama ja kogema.

Õppimine võib põnev olla!

Kogu üritus oli korraldatud eesmärgiga innustada üldharidusasutusi kasutama kaasaegseid tehnilisi, tehnoloogilisi ja õppemetoodilisi lahendusi . AHHAA pakkus huvilistele nii teadust kui vaatemängu. Õpetajatel ja lastel oli võimalik näha, kuidas ka keerulised nähtused, valemid ja teemad võib lihtsaks ja arusaadavaks teha ning mängulisus on sealjuures täiesti õigel kohal!

Vinge lõpuetendus

Ideelaada lõpetas AHHAA võimas teadusteater „Imeline õhk“. Õhu erinevaid olekuid ja omadusi tutuvustasime nii keemiliste reaktsioonide esilekutsumise kui tavaliste kodumasinate toel. Väiksemad teatrihuvilised kippusid haarava etenduse käigus järjest rohkem lavale ja ohutuse tagamiseks pidid teatri korraldajad paluma neil pisut distantsi hoida. Teadusteatri teeb eriti toredaks võimalus ise katsetel ja eksperimentidel osaleda – ja seda võimalust kasutasid lapsed innukalt.

Kokkuvõttes jäi päevast meelde palju särasilmseid poisse ja tüdrukuid, kes said AHHAA toel impulsi, et ka esmapilgul igava ja arusaamatu teaduse võib ülimalt meeleolukaks muuta ja teadmisi saab omandada ka mänguliselt.

Teksti ja fotode autor: Liina Vaher (AHHAA projektijuht)