Tõenäoliselt on kõik sügisesed AHHAA külastajad märganud pilkupüüdvaid infotahvleid keskuse fuajee ja tehnoloogiasaali laes. Lisaks efektsele välimusele kannavad nad aga ka olulist sõnumit. AHHAAl on käsil projekt „Jäljerada“, mille eesmärk on külastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine – eriti just lihtsate, igapäevaste asjade kaudu, mida me küll teame, aga millele me pidevalt tähelepanu ei pööra.

Kui mujal maailmas (sh teaduskeskustes) on keskkonnateema juba mõnda aega aktuaalne olnud, siis Eestis on see alles jõudu kogumas. Viimase aja silmapaistvamate näidetena võib välja tuua näiteks vastvalminud Tartu loodusmaja ning Räpina Keskkonnaameti majas tegutseva Jäätmeklassi. AHHAA Jäljeraja projekt, mis valmib koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega, sai alguse 2013. aasta veebruaris ning peaks lõplikult valmima 2014. aasta juuniks. Jäljeraja abil saab näidata AHHAA kui targa maja võimalusi: olemasolevale püsiekspositsioonile ehitatakse lisad ja üles pannakse kolm õpperada, mida külastajad saavad kas giidi abil või iseseisvalt uudistada ja tundma õppida. Iga raja juurde hakkavad kuuluma ka interaktiivsed eksponaadid ja infomaterjalid.

Mis teeb majast targa maja? „Hoone peab olema ehitatud võimalikult mugavalt – nii elanike kui ka keskkonna seisukohast“, räägib Alice Aaviksoo, projekti üks vedajatest. Oskuslikul ehitatamisel on palju positiivseid külgi ajasäästlikuma kütmise, keskkonnasõbralikkuse, väiksema ökoloogilise jalajälje ja üldiselt muretuma elu näol. Teaduskeskuses on selline nutikas lahendus näiteks automaatne ning spetsiaalsete anduritega ventilatsiooni- ja valgustussüsteem (millele saab omakorda käske anda nutiseadmetelt, ilma et majja üldse kohale tulema peaks). Ventilatsioonisüsteem ei tegele sealjuures üksnes õhu puhumisega, vaid reguleerib muuhulgas ka õhu puhtust, niiskustaset ja suitsuärastussüsteemi. Tänu anduritele arvutab süsteem ise välja, kui palju näiteks parajasti maja õhutada vaja on – mida rohkem külastajaid keskuses on, seda rohkem nad ka õhku tarbivad ning seda intensiivsemalt süsteem töötab. Projekti kaasosaline Maarja Kuuspu lisab, et ka hoone piirdekonstruktsioonid on oluliselt soojapidavamad kui miinimumnõuded ette näevad.

Rohkem kui lihtsalt eksponaat

Jäljerada juhib vaataja tähelepanu kolmele keskkonna-alasele teemarajale – jäätmed, vesi ja elekter. Maarja täpsustab, et iga raja puhul on keskmes eelkõige kohaliku info edastamine, mis puudutab kõige lähemalt just tartlasi või eestlasi. Samuti on iga teemat käsitletud ka AHHAAs toimuvast lähtuvalt. „Iga teema on lihtsalt, aga ammendavalt ning ning elegantselt ära seletatud,“ jätkab Alice. Keskusekülastajad saavad teada, kuidas AHHAAs erinevaid jäätmeid sorteeritakse, kuidas toodetakse ja tarbitakse energiat ning kuidas jõuab AHHAAsse puhas vesi (ja kuidas seda säästlikult tarbitakse). Projekt on valminud suuresti vajaduspõhiselt – kui uuriti, milliseid jäätmeid külastajaid kõige enam tekitavad, siis selgus, et koguhulgast umbes poole moodustavad plastpudelid. Sellest tulenevalt pannakse Jäljeraja raames välja sorteeritavate lahtritega prügikastid, millest ühel on ka eraldiseisev kogumiskast, mis on mõeldud just plasttaara jaoks.

„Jäljerada on oma olemuselt osa nii AHHAA õppevõimalustest, püsiekspositsioonist kui ka sisekujundusest,“ leiab projekti juht Helin Haga. Ühelt poolt oleks see suurepärase õppimisvõimaluse üksikkülastajale, muutes koridoris kõndimise lõbusaks avastusretkeks. Teisalt pakub see lisategevust keskust külastavatele kooligruppidele, esitledes keskkonnateemasid sellisel moel, nagu neid tavalises õppekeskkonnas võimatu uurida oleks. Kuna radasid hakkavad tulevikus täiendama ka temaatilised töötoad, saaks sedasi õpitut kohe ka praktikas rakendada.

Muuhulgas kummutab Jäljerada mõningaid levinud jäätmemajanduse ja veepuhastamisega seotud eksiarvamusi – tihti aetakse näiteks segamini mõisted „reovesi“ ja „heitvesi“, millega tegelikult tähistatakse täiesti erinevaid asju. Lisaks kutsutakse külastajaid üles juba teadaolevatele faktidele suuremat tähelepanu pöörama. Millegi teadmine ei tähenda automaatselt selle teadvustamist. „Võib ju küsida, et kes siis ei teaks, et olmejäätmete seas olevad ohtlikud jäätmed ohustavad neid käitlevate inimeste tervist,“ viitab Alice ühele jäätmeraja infotahvlile. „Kõik teavad ja see on väga hea, aga kas me mõteleme sellele ka siis, kui me midagi ära viskama hakkame? Ohtlikud jäätmed ei ole ainult need, mis ohtlikud välja näevad – näiteks klaasikillud – vaid ka kodukeemia ja patareid.“

Maarja loodab samuti, et Jäljerada paneb AHHAA külastajad keskkonna hoidmise üle aktiivsemalt kaasa mõtlema ja tegutsema. „Olgu selleks kas või väikesed sammud – kraanivee

kinnikeeramine hammaste pesemisel või jäätmete sorteerimine.“

Loodussõbralikud tulevikuplaanid

Praeguseks hetkeks on suur osa Jäljerajast juba külastajatele nähtaval. Raja ülespanemisega alustati augustis ning see lõpetatakse lähiajal. Olemas on kõigi kolme raja märgised, kus on välja toodud eesti- ja ingliskeelsed põnevad ja teemakohased faktid, üles on pandud ka radade hargnemispunkt. Ära on märgitud laealused torustiksüsteemid, mis näitavad õhu, kütte ja vee liikumist keskuses. Sealjuures on erkoranži värviga ära märgistatud ka sprinklertorustik fuajees.

Nagu enne mainitud, saab oma värskelt omandatud või uuendatud teadmisi varsti ka temaatilistes töötubades testida. „Valmimas on ka radadega haakuvad mängulised töölehed ja õpetajavihik ning plaanis on rada siduda ka AHHAA tulevaste teaduslaagrite programmiga,“ räägib Maarja. Projekt on ühtlasi osa ka AHHAA suuremast jäätmekäitluskavast ning on ka oluline samm teel Rohelise Võtme (Green Key) keskkonnamärgise taotlemisel. Tegemist on rahvusvahelise ökomärgisega, mis suunab ettevõtteid keskkonnasõbralikumaid tooteid ja tehnoloogiaid kasutama. Kui see õnnestub, saaks AHHAAst esimene atraktsioon Eestis, kellele vastav märgis omistatud on.

Jäljerada pildistas Kristina Kravets