Teaduskeskuses AHHAA esinesid kosmonautikapäeval kosmoseteaduse suurkujud – Jaan Einasto, Mart Noorma ja Ene Ergma ning publikule pakkus

muusikaelamust noor lauljatar Iiris Vesik.

Eesti on tegemas oma esimest suurt sammu kosmoseriigiks saamise suunas. Juba 4. mail stardib kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1. See on küll väike kuubik, aga meie riigi jaoks väga tähtis – Eesti kosmosetehnoloogia-alaste teadmiste ja kõrgtehnoloogilise majanduse arendamiseks, kuid võib saada oluliseks ettevõtmiseks kogu inimkonnale. Seda sellel põhjusel, et elektriline päikesepurje tehnoloogia aitab luua läbi aegade kõige kiirema ning säästlikuma kosmoselaeva planeetide vahelisteks lendudeks ja selleks, et hoida asteroide Maast eemale.

Eesti teel maailmaruumi

Kosmonautikapäeva lühifoorum toimus teemal „Eesti teel maailmaruumi“ ja lisaks kosmoseteaduse eliidi ettekannetele oli publikul võimalus kuulata noort astronoomiahuvilist Mari-Liis Aru. Kuulajad said esinejatele esitada ka küsimusi.

Astrofüüsik ja Riigikogu esimees Ene Ergma rääkis kuulajatele kosmoseprogrammidest ja Eesti võimalikust seotusest nendega. „Kosmosemajandus on kiiresti arenev majandusharu. Eestis pole suuri ettevõtteid, kuid meil on väga palju pakkuda ja saada. Minu sügava veendumuse kohaselt läheb Eestil hästi, kui ta suudab luua kõrgtehnoloogilise väike-ettevõtluse. Väikesed laevad tormisel merel peavad kiiresti reageerima,“ selgitas Ergma.

Tema sõnul oleneb Eesti edu tublidest inimestest, kes tahavad tegeleda raskete asjadega ja kes on valmis õppima. „Riik peab andma võimalusi. Kui olete nutikad, siis oskate võimalused ära kasutada. Julge hundi rind on ikka rasvane,“ ütles Ergma.

Eesti tuntuim kosmoseteadlane ja universumi kärjekujulise struktuuri avastaja Jaan Einasto andis kosmonautikapäeval ülevaate inimkonna kosmiliste ambitsioonide kohta. „Teaduse populariseerimine on väga mõistlik tegevus, sest inimesed tunnevad suurt huvi kosmose vastu. See on üks võimalus, kuidas noortes äratada huvi teaduse ja astronoomia vastu. Minu poolt kõige olulisem sõnum, mida tahan praegu öelda,“ selgitas Einasto.

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 eestvedaja Mart Noorma tutvustas kosmonautikapäeval lähemalt ESTCube-1 ehitamist, mis plaanitakse Maa orbiidile viia 4. mail. „Kas te teate, mida ütles USA president Kennedy? Mina tean tema 2 tsitaati. Üks tsitaat on selline: ärge küsige, mida saab kodumaa teie jaoks teha. Küsige, mida saate teie kodumaa jaoks teha.“

Tema sõnul on Eesti edu alus kõrgtehnoloogiliste firmade kiire areng ja samuti haritud spetsialistid. „Satelliidi ehitusprojektis on 5 aasta jooksul osalenud kuskil 80 tudengit Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Saksamaalt. Süsteem on laboris testitud ja see töötas. Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 ehitamine on väga vinge asi,“ ütles Noorma.

Sputnik kosmoses

Noor astronoomiahuviline Mari-Liis Aru Tallinna Nõmme Gümnaasiumist viis kuulajad kurssi kosmose hõivamise ajalooga. „1957. aastal lennutati Nõukogude Liidust kosmosesse esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, mis pani aluse kosmoseajastule. Juba kuu aega hiljem saadeti välja ka Sputnik 2, pardal koer Laika,“ tutvustas Mari-Liis Aru olulisi samme kosmose ajaloos. Ta lisas, et tähtis sündmus astronoomia ajaloos on kindlasti rahvusvaheline kosmosejaam, mis sai lõplikult valmis 2011. aastaks.

Kosmonautikapäeva lõpetas noor lauljatar Iiris Vesik kosmiliste helidega, kes esitas kaks lugu.

12. aprillil tähistati rahvusvahelist kosmonautikapäeva, sest sel päeval, 1961. aastal, tegi inimkond hiiglasliku sammu – esimene inimene, Nõukogude Liidu kosmonaut Juri Gagarin, lendas kosmosesse. Möödus veel kaheksa aastat ja USA astronaut Neil Armstrong jättis 1969. aastal esimese inimjälje ka meie kaaslase Kuu pinnale.

Sündmust salvestas Raadio 2 saade „Hallo, Kosmos!“

Kuula saadet, mis oli eetris 14.04.2013!

Loo autor: Kaidi Koort, AHHAA praktikant

Fotode autor: Kristina Kravets