Mina ei käi tööl, vaid AHHAA-s. Ma ei taha kodus istuda, sest jaksan veel midagi teha ja saan teiste jaoks kasulik olla. Teaduskeskuses on kogu aeg tore ja tööle on omane vaheldusrikkus, sest ei pea terve päeva ainult naelu seina lööma,“ räägib Raivo Uustare, kes töötab AHHAA-s meistrina.

Raivo teekond Baltikumi suurimasse teaduskeskusesse sai alguse 1997. aastal, kui AHHAA asutati. Esialgu tegeles ta väiksemate lepinguliste projektidega, kuid 2005. aastal sai temast AHHAA meister. „Tiiu Sild pakkus mulle erinevaid töid ja küsis ikka, kas Raivo saab seda ja teist teha. Alguses tegutses teaduskeskus TÜ ajaloo muuseumis, sealt kolis Tartu tähetorni ja lõpuks Lõunakeskusesse. 2000. aastal andsin AHHAA-le peaaegu terve käe,“ meenutab ta. Raivo sõnul oli teaduskeskuses sel ajal inimesenäitus ja tema tegeles näituse ülespanemise ning mahavõtmisega. „Igal aastal, kevaditi olid näitused. Käisin AHHAA-ga sujuvalt kaasas. Nüüd olen siin Sadama tänaval.“


Mitmekülgne töö

Kui küsida Raivo käest, mis on tema täpne ametinimetus, siis ütleb Raivo otsekoheselt, et tema teeb igasugust tööd. „Ekspositsioonimeister ma küll pole. Juhatus ei leia mulle õiget ametinimetust. AHHAA vaim ongi kõige kohasem nimi. Tegelen igasuguste asjadega, praegu teen näiteks giidide punkrit. Kui see maja projekteeriti, siis giidide peale väga ei mõeldud. Giidide puhkeruum asub keldris ja seepärast nimetangi seda punkriks,“ selgitab ta. Vajaduse korral käib Raivo linna peal poodides ja ostab kõike, mida tarvis – nööpnõelu, allveelaeva osi, kana- ja jaanalinnumune, suhkrut, tapeeti, liimi ja torusid. „Minu tööülesanne on toita giide. Kolmapäeval tõin giididele kotlette, salatit, leiba ja kooki ka veel. Tegelikult see pole mu ülesanne. Ikka hobi ja oma vabast ajast,“ naerab ta.

Lemmikeksponaat – Shanghai maja

Raivo tööülesannete hulka kuulub ka eksponaatide parandamine. Meistrimehe sõnul on tema koos teiste töötajatega parandanud näiteks Hobermani kera, millel läksid trossid katki. Tubli töömees räägib, et tegelikult käibki eksponaatide korda tegemine meeskonnatöö vormis. „Mina olen olnud rohkem tangide ja kruvikeeraja ulataja. Tanel, kes töötab teaduskeskuses leiutajana, tegeleb olulisemaga, sest kõik elektroonika on tema tehtud. Mitmekesi parandame. Joosta ma eriti ei jõua, aga ma lähen tasakesi.“

Lisaks eksponaatide parandamisele on Raivo ülesanne hoolitseda veemaailma eest, kus tuleb puhastada filtreid ja panna uus vesi. AHHAA meistri sõnul läheb selle töö tegemise peale üksinda kuus tundi.

Iga päev veedab Raivo palju aega AHHAA erinevates saalides ja seega on tal ka oma lemmikeksponaadid. „Minu jaoks on Shanghai maja kõige ägedam ja meistrile kõige parem eksponaat. Seal ei saa muud katki minna kui kaks pirni. Mulle ei meeldi lift maapõue, sest minu arvates on eksponaat kehv ja seda pildi tõttu, mis seal jookseb. Kõik saalid on omamoodi armsad,“ arvab meistrimees.

Pühendunud töönarkomaan

Raivo sõnul pole tal ühtegi huviala ja kõige rohkem veedab ta aega teaduskeskuses. „Meil on mõnus töökollektiiv ja siin on täitsa võimalik töötada. Kui kollektiiv on kehva, siis ei tahagi tööd teha.“ Raivo lisab, et millega ta ikka vabal ajal tegeleb, kui kolmapäeval lõpetas giidide punkri ehitamise öösel kell pool üks. „Käin puhkuse ajal nädal aega Saaremaal ja siis olen jälle AHHAA-s. Saaremaal ma istun niisama, teen lõket, vaatan merd, ajan saarlastega juttu ja käin sugulastel külas. Marju mulle suvel korjata ei meeldi. Ma vihkan marjakorjamist.“ Raivo on tööle pühendunud 100%-liselt ja tema arvates on AHHAA-s pidevalt midagi teha. „AHHAA on minu hobi.“

Teised Raivost

Mihkel Sild – ekspositsioonijuht

Raivo on mitmekülgne. Iga päev on temaga naljakas, sest Raivol on omamoodi huumor, millest igaüks ei saa aru. Ta on ääretult heasüdamlik. See, et Raivo alguses kõik kuu peale saadab, ei tähenda, et ta pole hea. Raivos on olemas ka pehmem pool. Kui keegi palub või soovib Raivo käest midagi, siis ta tuleb alati vastu ja aitab.

Kadri Rostin – teaduspoe juhataja

Raivo on hästi tubli töötaja. Ta on nii-öelda organisaator ja AHHAA hing. Raivo näeb, mis on kuskil vajaka. Asendamatu inimene. Omamoodi huumorimeelega. Tema huumor on naljakas ja mõnikord ropupoolne, aga kui ta ropendab, siis teeb seda peenetundeliselt. Sõbralik kuju. Raivo armastab ainult vanillijäätist!

Maarja Jõesaar – pearaamatupidaja

Raivo on AHHAA majavaim, sest ta on põhimõtteliselt viimane, kes majast lahkub. Ta on hingega oma töö juures. AHHAA on elustiil. See pole koht, kus tiksud kellast kellani ja teed oma tööd. Kui asja niimoodi võtad, siis AHHAA majavaimuks ei saa.

Raivo käib ka oma vabast ajast tööl. Suvel saadame ta küll sundkorras puhkusele, aga ega vahet pole, mis kuusse puhkus märkida. Nädala või paar on Raivo suvel Saaremaal, ülejäänud aja istub ikka AHHAA-s. Ainult kella üheksa asemel tuleb siis teaduskeskusesse kümne või üheteistkümne ajal.

Karina Valma – giid

Oleme koos töötanud alla aasta. Suhtlesin Raivoga esimest korda siis, kui olin AHHAA-s teist päeva tööl. Ma tulin koosolekule, aga ei leidnud koosolekuruumi üles. Jooksin kaua aega mööda maja ringi, siis Raivo leidis mu lõpuks. Ütlesin talle, et tulin koosolekule. Raivo naeris ja sellest ajast peale tekkis meil väga hea side. Raivo on hea huumorimeelega ja ta on siiras. Pühade ajal saadab Raivo alati sõnumeid, mis mulle väga meeldib.

Ellen Lill – vanemgiid

Raivo on tegelikult väga omapärane töötaja. Alguses ma ei osanud temaga õieti suhelda, sest Raivol pole suhtlemises piire. Kui teda lähemalt tundma õppida, siis võib öelda, et Raivo on südamlik ja soe. Ta on nagu liim, kes kõiki asju kokku liidab oma erilisel moel. Raivo on alati kohal, kui teda on vaja.

Loo autor: Kaidi Koort, AHHAA praktikant
Fotode autor: Kristina Kravets